- OMX Baltic0,08%319,07
- OMX Riga0,28%980,42
- OMX Tallinn0,19%2 232,88
- OMX Vilnius−0,31%1 504,85
- S&P 5000,59%7 811,54
- DOW 300,83%51 654,95
- Nasdaq 0,64%27 366,17
- FTSE 1001,06%10 552,05
- Nikkei 225−0,02%69 030,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,44
- OMX Baltic0,08%319,07
- OMX Riga0,28%980,42
- OMX Tallinn0,19%2 232,88
- OMX Vilnius−0,31%1 504,85
- S&P 5000,59%7 811,54
- DOW 300,83%51 654,95
- Nasdaq 0,64%27 366,17
- FTSE 1001,06%10 552,05
- Nikkei 225−0,02%69 030,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kiyosaki: kapitalism on surnud
Järgneb intervjuu Robert Kiyosakiga.
Ennustate järgmiseks aastaks suurt kriisi. Kuidas selleks valmistuda?
Kui vaadata praegust maailma majandust, siis ega sealt hea pilt vastu vaata. Ma tean, et kriis tuleb, kuna olen õppinud ajalugu. Ameerikas toimub praegu see, et paljud poliitikud varastavad nagu segased. Mul on seda halb öelda, aga nad on ebaausad. Kuid nad ei jää vahele, sest tegutsevad koos seadustega. Lõhe rikaste ja vaeste vahel on väga suureks paisunud ja enam pole küsimust, kas kriis tuleb, vaid millal see täpselt tuleb.
Vaadake asja nii, et kui turud kukuvad, siis on väga hea aeg ostmiseks, kuna varad muutuvad odavaks. Viimase krahhi ajal 2007. aastal olin valmis ning see aitas mul palju raha teha. Tavainimene kipub aga krahhide ajal raha kaotama. Kui turud kukkusid, ostsin kinnisvara.
Kas tasuks hoida raha pangas ajal, mil intressimäärad on rekordmadalad ja keskpangad trükivad raha aina juurde?
Ma arvan, et see on rumal. Ma ütlesin juba 20 aastat tagasi, et hoiustajad jäävad kaotajateks, kuna keskpangad trükivad ainult raha juurde.
USA keskpank on viimasest kriisist alates trükkinud triljoneid dollareid juurde. Miks pole juhtunud hüperinflatsiooni ning dollar pole hävinenud?
Dollar pole seetõttu veel kokku kukkunud, et Hiina toodab jätkuvalt nii odavalt ja see annab dollarile väärtuse. Probleem Hiina odavate toodetega on see, et need võtavad ameeriklastelt ära töökohad. Hiina küll võidab odavatest toodetest, kuna seal on ka ühed maailma madalaima palgaga töötajad. Näiteks kui Eesti töötajad tahaksid saada rohkem raha, poleks nad maailma tööturul enam nii konkurentsivõimelised. Kui tahetakse palku tõsta ja jääda konkurentsivõimeliseks, siis peab euro väärtus nõrgenema. Sama jutt käib dollari, Jaapani jeeni või Hiina jüaani kohta. Selle asja nimi on valuutasõda.
Hüperinflatsioon on end ilmutanud aktsiahindades ja mina nimetan praegusi aktsiaturge suureks mulliks. 2007. aastal oli kinnisvaramull ja aktsiaturgude mull, kõik need mullid lõhkesid. Nüüd on meil aktsiaturgude mull, kinnisvarahinnad on aga endiselt üsna madalad. Loodetavasti ma eksin, aga 2016. aastal tuleb uuesti suur krahh.
Robert Kiyosaki
68aastane finantskirjaoskuse õpetaja, investor ja ettevõtja.Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid rahatarkuse teemadel, neist tuntuim bestseller „Rikas isa, vaene isa“, mida on müüdud üle 28 miljoni eksemplari. Kiyosakil on kogu maailmas miljoneid fänne.27. oktoobril esines ta Saku suurhallis Edu Akadeemia korraldatud Wealth Forumil.
Kas raha juurde trükkimisega lahendatakse üldse probleeme ja kas raha läheb õigesse kohta?
See on lihtsalt ahnus ja sellega ei lahenda mingeid probleeme. Rikkad lähevad ainult rikkamaks ja see tähendab Ameerika lõppu. Lähiajaloost on võtta Ameerikast kaks väga halba näidet. Üks oli 1971. aasta august, kui Richard Nixon kaotas dollari kullastandardi ja see tähendas, et Ameerika võis hakata raha juurde trükkima. 2008. aasta septembris teatas Föderaalreservi juht Ben Bernanke, et hakkab pankade päästmiseks raha trükkima. Sellega lõppes kapitalism. See on surnud. Nüüd valitseb kleptomaania, kus rikkad varastavad vaestelt. Kuid antud võrdluses eelistaksin olla rikas, sest vaene olemine oleks suur probleem. Ja seda sõnumit jagan ka oma lugejatele.
Hetkel kuum
Kui see on kapitalismi lõpp, siis mis tuleb pärast seda?
Võimalik, et kommunism. Seda on juba igal pool näha ka, sest kui ainult väga vähesed inimesed kontrollivad tervet majandussüsteemi, omavad nad tervet maailma. Selle asja nimi on Goldman Sachs (USA investeerimispank –toim.) ja nende inimesi on igas maailma suurimas finantsorganisatsioonis.
Rikkad muutuvad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Millega see kõik võiks lõppeda, kas ülemaailmse ülestõusuga?
See on juba juhtumas ja selle asja nimi on ISIS. Mõned aastad tagasi toimus ka Araabia kevad. Inimesed, kes täna märatsevad, ei ole vaesed. Need, kes Araabia kevadel märatsesid, olid kõrgelt haritud ja see näitab, et midagi on valesti.
Maailmas on ISIS ja Al-Qaeda, kuid meil Ameerikas oli Ferguson, mis viis liikumiseni Black Lives Matter (liikumine, mis protestib politsei vägivalla vastu mustanahaliste suhtes – toim.), mis viitab sellele, et Ameerikas on harmoonia muutumas kriisiks ja ma olen seetõttu väga mures.
Kui oleksite USA president, siis mida muudaksite?
Oli üks mees, Ron Paul, kes kandideeris kord USA presidendiks ja kes on Rand Pauli isa. Ron Paul on alates 1970. aastast öelnud, et Ameerika peab lahti saama Föderaalreservpangast. Tegemist ei ole pangaga, seda omavad rikkad perekonnad ning see on kartell, mis kontrollib maailma rahasüsteemi. See on korrumpeerunud süsteem ja suur probleem. Kas see probleem kaob? Ei usu.
Olete viimasel ajal aktsiaid ostnud?
Ei ole, väljusin aktsiaturgudelt juba maikuus.
Teate midagi Tallinna börsist?
Ei tea. Ma ei usalda aktsiaturge. Kõik, mida saab juurde trükkida – väärtpabereid, võlakirju, raha –, on manipuleeritud. Mulle meeldib kuld seetõttu, et kuigi selle hinda võidakse manipuleerida, siis keeruline on kulda ennast manipuleerida. Mulle meeldib hõbe ka.
Teile meeldivad väärismetallid isegi pärast viimaste aastate suurt langust?
Jah. Ma olen alati kulda ostnud. Ma ei säästa raha, ma säästan kulda ja hõbedat. Ma ei vaata neid kui investeeringuid, vaid kui riskikindlustust. Ükskord dollar kukub kokku, kuid ma ei tea, millal see juhtub. Seniks varun kulda ja hõbedat.
Kui dollar hävineb, siis kannataks seetõttu ju ka rikkad inimesed?
Mõned kindlasti, ja seda on juba näha ka. Krahh on juba toimunud. Pärast 2008. aastat said paljudest rikastest vaesed ja osad neist, mitte küll need kõige rikkamad, läksid ka vangi.
Kust võiks pärast järgmise aasta krahhi uuesti tõusu otsida?
Seda on keeruline öelda, kuid ma usun, et Hiina on buum. Hiina on aga korrumpeerunum kui Ameerika Ühendriigid. Arvan, et Hiina võib astuda sõtta ja nad võivad seda teha läbi otsese sõjalise sekkumise või alustavad nad valuutasõda.
Venemaa on praegu ka Süürias ja see on esimene kord ajaloos, kui Venemaa hävituslennukid on samas taevas Ameerika omadega. See on väga ohtlik. Ma ei usu, et Venemaa ja USA alustaksid sõda, vaid tegemist on ennekõike jõudemonstratsiooniga.
Mida arvate USA 18 triljoni dollarilisest võlakoormast, kas see saab lõpmatuseni paisuda?
Tegelikult on Ameerika võlakoorem 250 triljonit dollarit, mitte 18. Sellest paraku ei räägita. Samamoodi teatab valitsus, et töötuse määr on 5 protsenti, kuid tegelikult on 24 protsenti. Nad muudavad numbreid.
Miks nad seda teevad?
Et inimesed oleksid rahul. Nad valetavad inimestele. Suurim probleem polegi tegelikult võlg ise, vaid tuletisinstrumendid, mille turu suurus oli 2007. aastal 700 triljonit dollarit, täna on see 1,2 kvadriljonit. Kui see peaks kokku kukkuma, tooks see meeletuid tagajärgi. Me ei saa muuta valitsusi, inimesi ega võlga, kuid me saame muuta ennast. Mida teadlikumad me oleme, seda rohkem valikuvõimalusi meil on.
Kui sa usaldad eurot, dollarit või valitsusi, siis sa ka säästad raha. Mina ei usalda neist ühtegi ja seetõttu ostan kulda ja hõbedat. See on see, mida mina teen. Ma lihtsalt ütlen inimestele, miks ma seda teen ja igaüks saab ise valida.
Seotud lood
- ST
Märkimisperiood kestab kuni 9. oktoobrini
Hetkel kuum
- ST
AS PN Projecti tagatud võlakirju saab märkida 9. oktoobrini
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele